14 dets. Mis on mind inimesena kõige rohkem mõjutanud?
Ma kirjeldaksin ennast kui suhtlusaldist, sõbralikku ja avatud mõtlemisega inimest. Olen alati valmis uuteks ja põnevateks väljakutseteks ning ei ütle huvitavatest kogemustest kunagi ära. Ma ei karda vahetevahel oma turvalisest, kuid siiski piiravast mugavustsoonist välja astuda, sest olen arvamusel, et iga kogemus ja ettevõtmine arendab, vahet pole, kas see on positiivne või lõppkokkuvõttes ebaõnnestun.
Kuid vaid aasta tagasi olin ma hoopis teine inimene, võrreldes sellega, kes ma täna olen. Kõik muutus, kui võtsin osa noortele mõeldud eesti keele ja kultuuri laagrist HeadEst.
Olin otsinud internetist infot erinevate noorte osalusprojektide ja õpilasvahetusvõimaluste kohta
Eelmise aasta alguses olin valmis tegema muutusi oma elus. Tahtsin suhelda rohkem erinevate inimestega, sest vajasin hädasti uut perspektiivi elule, ja soovisin esitada endale väljakutse ning ennast ületada. Olin otsinud internetist infot erinevate noorte osalusprojektide ja õpilasvahetusvõimaluste kohta, kui sattusin juhuslikult Facebooki ajajoonel HeadEsti laagreid tutvustava video otsa. „Täpselt seda ma otsisingi!“ mõtlesin ma sellel hetkel. Seejärel uurisin ma laagri korraldaja kodulehte ja igasugused kahtlused, hirmud või eelarvamused, mis mul laagrist osa võtmise kohta võisid olla, kadusid hetkega. Kohe avalehel olid toodud välja mitmete laagriliste mõtted oma kogemuse üle ja mida kõike nad laagri jooksul õppinud olid. Paljude noorte tunnistustega suutsin samastuda, nad olid kõik olnud täpselt samas olukorras nagu mina. Juba pärast ühe noore loo lugemist olin oma otsuse teinud.
MTÜ HeadEst korraldab 2013. aastast laagrit, mis on mõeldud välismaal elavatele eesti juurtega noortele, kes tahavad oma eesti keele teadmisi arendada. Just suvel külastavad paljud väliseesti noored peredega oma kodumaad Eestit ja HeadEsti kultuurilaager on hea viis kohapeal aega veeta ning ka teiste sarnase taustaga noortega tutvuda. Laager on jaotatud kolme või enamasse vahetusse, teatud aastast olenevalt. Esimene vahetus on mõeldud mitte eriti hästi eesti keelt oskavate noorte jaoks, teine keskmiselt oskavate ja kolmas üldiselt vabalt oskajate jaoks.
Pidin kirjutama motivatsioonikirja, et kandideerida „tuginooreks“
Et laagrist osa võtta, pidin kirjutama motivatsioonikirja, et kandideerida „tuginooreks“. Tuginoorte ülesandeks on toetada väliseesti noori nende õpingutel, luues ise õppimiskeskkonna ja valides selleks sobivad vahendid. Kuna noori õpetavad nende eakaaslased, siis on õppimisprotsess mängulisem ja noore inimese jaoks kordades huvitavam. Laagri lõpetuseks teevad väliseestlased eesti keele eksami, kus on nii suuline kui ka kirjalik osa. Nii on igal tuginoorel vastutus õpetajana eesti keelt mitte nii hästi rääkivale eakaaslasele kõige olulisemad teemad selgeks teha. Tuginoored peaksid olema ka kõrgelt motiveeritud tegema laagris kõiki tegevusi kaasa, sest nii on nad eeskujuks ka väliseesti noortele, kellel on vaja tuge, et nad julgeksid ennast teises keeles väljendada ja mitte hoolida kõikidest keelelistest vigadest, mida nad teevad.
Kas suudan 10 päeva mulle täiesti võhivõõraste inimestega ühes majas elada?
Ühel päeval tuligi kiri, et olin tuginoorena noortelaagrisse vastu võetud. Olin väga rõõmus, kuid kartsin ka natuke, sest ma polnud kindel, kas suudan 10 päeva mulle täiesti võhivõõraste inimestega ühes majas elada ja ennast neile täielikult avada. Esimese päeva hommikul pidid kõik tuginoored lennujaamas kogunema, et võtta vastu paar Eestisse saabuvat väliseesti noort. Kuid kõik minu kartused olid asjata – sain kohe kõikidega hästi läbi. Mul oli tunne, nagu tunneksin teisi laagrilisi juba aastaid, kuigi polnud nendega kunagi varem kohtunud. Läbisaamisele aitas kaasa see, et läksin laagrisse avatud meele ja mõttega, et mul pole ju midagi kaotada – miks mitte siis kõikidega suhelda ja olla lihtsalt mina ise? Esimese päeva õhtuks olime saanud kõik headeks sõpradeks, ja meid ootas ees veel üheksa toredat päeva. Väliseesti noorte tundmaõppimine võttis veidi kauem aega, sest keelebarjääri tõttu polnud alati kerge oma tundeid ja mõtteid avaldada. Laagri lõpuks oli aga see müür, mis oli alguses eesti keelt emakeelena rääkivate ja teise keelena rääkijate vahel olnud, täielikult maha lammutatud. Me isegi ei märganud enam, et rääkisime eesti ja inglise keele segu, see tuli nii loomulikult. Laagri lõpus oli väga raske teistega hüvasti jätta, sest olime koos midagi meeletult ägedat läbi elanud.
Kui mitte kunagi mõelda, mida teed ja miks seda nii teed, siis eladki elu üsnagi passiivselt
Minu jaoks oli kõige arendavamad osad laagrist refleksioon ja koosolemiste ning muude tegevuste korraldamine. Iga päev võtsime me ühe tunnikese, et reflekteerida oma päeva ja oma arengu üle laagris. Mida olime sellel päeval hästi teinud ning mida enda ja teiste kohta õppinud olime, aga ka mida oleksime paremini võinud teha. Eneseanalüüs on kõige efektiivsem viis enesearenduseks ja hea moodus oma vigadest õppida. Kui mitte kunagi selle peale mõelda, mida teed ja miks seda nii teed, siis eladki elu üsnagi passiivselt, kunagi positiivselt arenemata. Laagri korraldus oli ka minu arvates hästi läbimõeldud. Iga päev jaotati meid erinevatesse grupidesse ja iga gruppi pidi midagi erinevat tegema, nt eesti kultuurist inspireeritud näidendi koostama või mõne peo korraldama. Iga kord erinevate inimestega koostööd tehes arenesin meeletult, sest kõik laagrilised mõjutasid minu maailmavaadet mingil määral, jagades minuga oma arusaamisi ja tõekspidamisi. Õppisin rohkem teiste inimeste arvamustega arvestama ja üldiselt efektiivset koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks. Sealjuures arendasin ma ka oma sotsiaalset kompetentsust ja aktiivse kuulamise oskust.
Selles laagris muutub ka kõige vaiksem ja endassetõmbunud noor seltsivaks
Võin kindlusega öelda, et HeadEsti laager on kõige arendavam kogemus, mis mul kunagi on olnud, ja soovitaksin laagrit kõigile, kes tunnevad, et neil puuduvad juhiomadused ja et nende arvamust kunagi ei võeta kuulda. Selles laagris muutub ka kõige vaiksem ja endassetõmbunud noor seltsivaks ja tuleb seltskondlike tegevustega kaasa – nii juhtus ka minuga. Tuleb võtta risk ja julgeda olla ning teha!
Laura Heleene 10a